oy, mates! tahaks praegu öelda, et ma ei tahaks enda nahas olla. aga eks selleks on praegu juba liiga hilja. nii 16 aastat 7 kuud ja 10 päeva, kui ma ei eksi, hilja. njaa. asi on selles, et homme on matemaatika arvestus ja ka eesti keele arvestus, mille ma eelmine kord läbi kukkusin. loodetavasti läheb seekord paremini. eesti keelega suhted mul just head ei ole. mis teha. ikka tuleb ette, aga siiski. kahte saada on ka nadi. ja teist korda kahte saada oleks veel nadim. jah. praegu peaks ma usinalt õppima veaohtlikke võõrsõnu ja trigonomeetriat, aga selle asemel ma istun diivanil, mõtlen asjadest ja joon teed. kell on ka juba vaikselt kaks täis tiksunud. pole paha kellaaeg, aga praegusel hetkel võiks veel veidi rohkem aega olla selleni, et ma uniseks muutun ja õppimisele käega löön. sin-cos-tan-cot tabel on peaaegu kindlalt peas. valemid saab vast ta kuidagi peapauna sisse, aga oi jah. mida teha, kui sul pole kümme tundi enne arvestust matemaatika isegi mitte nii selge, nagu seda on seebivesi. mida teha?! see on muidugi pigem retooriline küsimus, aga vastust oleks tore kuulda. kindlasti vastaks enamik “õppida”, aga hetkel on tuju, et läheks ujuks suvises järves või jooks koos sõpradega päikeseloojangul veini, mitte, et õpiks sõnu…

prestiiž, familiaarne, tendents, modernne, desarmeerima, annulleerima, nahaalne, šašlõkk, šedööver

… ei taha kohe üldse. aga mis mul üle jääb. teisipäeval tuleb veel hullem - ajalugu. seda kardan nagu tuld. ja loomulikult ei jää hull hullemata, nimelt kolmapäeval ootab mind saksa keel. kui ei! see kõige hullem ei jää tulemata, sest just nimelt neljapäeval tuleb kirjandus, milleks veel üks raamat pooleli, üks täiesti lugemata ja kirjutamist ootab veel ka sci-fi jutuke, nii umbes 200-300 sõna. toredusel pole otsa ega äärt. ei tohi end veel sellega piinata samas. kõik tuleb omal ajal. kõik tuleb. ei ta tulemata jäta. raske on. ausalt ka…

koosinus kolmkümmend kraadi on ruutjuur kolm kahendikku, kootangens üheksakümmend kraadi on null

… jah. ilmselt olen selle nädala lõpuks laip, aga siis õnneks ootab mind kristi piimasupiga ja kõik saab jälle korda. muidugi ei tule ka peale neid arvestusi vaheaeg, mis oleks tegelikult väga vajalik, aga oh ei. tuleb järgmine perioond, järgmiste jubedate ainetega. oh well. tuleb üle elada. pluss, on meie kooliaasta pikem kui teistel. sest treffner juba on lihtsalt nii tore. selle asemel, et lasta meid minema juuni alguses, saame me vabaks alles juuni keskpaigas, sest nii on. vajan ühte spakülastust, aga seda ma ei saa. või siis pidu, kus lihtsalt täis juua end ja sõpradega lõbusat aega veeta, ilma igasuguse põhjuseta, et lahti saada kõigest. seda ilmselt ei tule. antisotsiaalne nagu ma olen, ei kutsuta mind eriti kusagile. jap. kodu on ka muidugi normaalne. aga oh well…

siinus ruut alfa jagatud koosinus ruut alfaga on tangens ruut alfa, tangens alfa korda kootangens alfa on üks

… kell on juba pool kolm. palju. peaks minema ja tööd tegema veidi nende asjadega ja siis magama. võib-olla salvestan homse päeva ka piltide näol, ei tea veel. polegi ammu kaamerat käes hoidnud sel moel. igatsen seda aega, kui ma veel tegin pilte. mulle isegi meeldisid mõned mu fotod. aga nüüd. tunnen ikka, et pole piisavalt hea ja pole mõtet. kõik on mõtlemises kinni, ma tean. aga siiski. tunnen end piiratult, objektiiv ei tee seda mida vaja ja kaamera ei tee täpselt nii nagu vaja. kaameral iseenesest pole viga ega häda miskit. objektiiv on see, kes mind veidi piirab, aga tegelikult ei tohiks ma üldse nii mõelda. mul on niigi hästi kõik. vaatan kas või enda telefoni. see on amazing. läpakas on veidi aeglane ja nii, aga teeb oma töö ära tublisti. ja noh kaamera kah. on nagu ta on. mis teha. ei miskit. peab õppima ja hea töö saama ja rikkaks saama, saab endale lubada mida soovin. mu tädi, töötab mingis uhkes firmas, äkki ruukkis vms., ülemaailmse töödejuhatajana. just võttis poole aastase puhkuse ja iga aasta reisib meeletult palju igasugustesse maadesse puhkama. vot see on minu siht. see innustab mind, et ka minul on kõik võimalik, kui ma ainult tööd teen. aga siis tuleb jälle mõni muu mõte, et fuck the government ja ma ei viitsi õppida, sest on palju muid asju mida teha, näiteks teed juua ja muusikat kuulata. jap, see on minu eluviis. ma pakun, et paljud elavad samade mõtetega. aga mis teha, eks ta ole nii. teismeline, muutlik meel, muutlik taju, kõik on muutlik. samas lahe, ise seda tajuda, et selline oled, aga sa ei saa midagi ette võtta, sest see on su loomus, ja sa ei saa selle vastu, sest nii on määratud evolutsioni poolt. need kaks sõna lause lõppu lisasin ma selle pärast, et ei arvataks, et ma usun jumalasse. ei usu. ei usu rumalaid lapsejutte. aga see on juba hoopis teine teema. head ööd.

ja, ning, ega, ehk, või, nii…kui ka ei nõua koma